KAS SALSATRENN AITAB STRESSI LEEVENDADA?

Sellele küsimusele vastab iga salsaharrastaja, et "kindlasti aitab". Aga sellest ei piisa väitmaks, et see tõepoolest nii ka on. Trennidest lahkuvad naerul nägudega inimesed võivad anda küll indikatsiooni sellest, et salsa trennid aitavad enesetunnet parandada, kuid see ei ole just väga tõsiseltvõetav tõestusmaterjal. Seepärast võttis Casa de Baile tantsukeskus (CdB) ette uuringu, uurimaks, kas salsa aitab inimesel stressi vältida ja emotsionaalst enesetunnet parandada.

 

 

 

KÜSIMUSTIK

Uuringu aluseks võeti Emotsionaalse Enesetunde Küsimustik 2. versioon (EEK2), mis on subjektiivse enesehinnangu skaala depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks. Küsimustik on välja töötatud Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus ning on Eestis ka meditsiiniliselt kasutusel:

  • sõeltestina ärevus- või meeleoluhäiretega isikute välja segitamiseks
  • ärevus- ja depressiivsete häiretega patsientide seisundi iseloomustamiseks ja dünaamiliseks jälgimiseks

EEK2 sisaldab väiteid depressiooni ja ärevuse sümptomite esinemise kohta. Küsimustikus sisalduvate väidete aluseks on lähtepunktis vastavate häirete diagnostilised kriteeriumid. Küsimustik koosneb 6 blokist ning mõõdab järgmisi probleeme:

  • Depressiooni küsimused (8 küsimust)
  • Üldärevuse küsimused (6 küsimust)
  • Paanikahäire küsimused (5 küsimust)
  • Sotsiaalärevuse küsimused (2 küsimust)
  • Asteenia küsimused (4 küsimust)
  • Insomnia küsimused (3 küsimust)

Küsimustik koosneb 28 väitest, mida hinnatakse vastates küsimusele: KUIVÕRD SEE PROBLEEM ON TEID HÄIRINUD VIIMASE KUU VÄLTEL. S.t. kuivõrd on küsimus probleemiks olnud 1 kuu jooksul enne salsakursusega liitumist ning kuivõrd on küsimus probleemiks olnud 1 kuu peale salsakursusega liitumist ning kursuse teise kuu jooksul. Küsimuste vastused on antud 5-palli Likert´i skaalal: Üldse mitte - 0; Harva - 1; Mõnikord - 2; Sageli - 3; Pidevalt - 4.

(Lisainfo küsimustiku kohta: http://www.mentalhealthpromotion.net/?i=promenpol.et.toolkit.383 ja http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/skaalad/EEK/EEK.htm)

UURINGU DISAIN JA VALIM

Uuriti Casa de Baile tantsukeskuse 2-kuulise salsa algkursusega liitunud inimeste stressitaset enne kursuse algust ning peale 2-kuulise kursuse lõppu. Kõigil algkursustega liitujatel paluti ENNE esimese salsatunni algust täita uuringu küsimustikud. ENNE kursuse viimase tunni algust (2 kuud peale esmast vastamist) paluti osalejatel täita täpselt sama küsimustik uuesti. Et suurendada vastuste obbjektiivsust, oli uuring anonüümne. Vastajate seostamiseks kahe uuringu vahel paluti neil kirjutada vastustelehele oma telefoninumbri 4 viimast numbrit. Selle alusel viidi kokku 2-kuulise vahega täidetud ankeedid vastajate kaupa.

Uuringu tulemustes arvestati vaid ankeetidega, kus vastaja oli andnud vastused nii enne kui ka pärast salsakursust. Uuringut viidi läbi ajavahemikul jaanuar 2008 kuni detsember 2008 (kokku 6 erinevat kursust). Aasta vältel läbi viidud uuring minimaliseerib andmete sõltuvuse aastaaegadest, muudest perioodidilistest teguritest, konkreetsest kursusest, kursusekaaslastest ja õpetaja tujust.

Kokku vastati 344 küsitluslehele. Peale andmete puhastamist jäi uuringu efektiivsesse valimisse 64 vastajat, kes olid vastanud küsimustikule 2 korda (enne ja pärast kursust). Kui vastajad olid mõnele küsimusele vastuse andmata jätnud, kasutati puuduvate väärtuste asendamisel järgmist metoodikat:

  • väärtuse asendamine vastaja teise ankeedi vastuse põhjal sama väärtusega
  • kui mõlemal ankeedil puudus vastus samale küsimusele, siis kasutati asendamisel vastaja keskmist hinnet probleemibloki lõikes

UURINGU ESIALGSED TULEMUSED

Andmete põhjalikum statistiline analüüs võtab veel aega, kuid avaldaksime siinkohal Casa de Baile stressiuuringu esialgsed tulemused.

Uuringu lõpliku valimi suurus oli 64 inimest (n=64). Sooline jaotus oli 42 naist ja 22 meest. Vastajate keskmine vanus oli 29 aastat, noorim vastaja 15 aastane, vanim 52 aastane. Valim koosneb 6 erineva salsa algkursuse tulemustest, 1 aasta jooksul. Siinkohal mainiksime, et kõigi kursuste tulemused olid oma vastuste dünaamikalt sarnased.

Tabelis 1 on ära toodud vastuste keskmised skoorid blokkide kaupa (depressioon, üldärevus jne) enne salsaga tegelema hakkamist ning peale 2-kuulist Casa de Baile salsakursusel osalemist. Blokkide taga sulgudes on bloki skooride kliinilised piirid, millest kõrgemad tulemused on kliinilisest normist üle. Nagu näha, on keskmised tulemused kõikide häirete osas näidanud paranemist. Paranemised blokkide lõikes on olnud järgmised:

  • depressiooni skoor on vähenenud keskmiselt 35% (p-väärtus 0,0002)
  • üldärevuse skoor on vähenenud keskmiselt 29% (p-väärtus 0,0008)
  • paanikahäirete skoor on vähenenud keskmiselt 28% (p-väärtus 0,2418)
  • sotsiaalärevuse skoor on vähenenud keskmiselt 20% (p-väärtus 0,1452)
  • asteenia, üldväsimuse skoor on vähenenud keskmiselt 23% (p-väärtus 0,0172)
  • insomnia skoor on vähenenud keskmiselt 32% (p-väärtus 0,0272)

Keskmiselt on peale 2-kuulist CdB salsakursusel osalemist tulemused paranenud 29% (p-väärtus 0,0002). Nagu näha on enamus muutusi statistiliselt olulised (95% tõenäosusega t-test). Kontrolliti H0 nullhüpoteesi: kahe valimi (a) enne kursust ja b) pärast kursust) vahel esineb oluline statistiline erinevus (valim a ≠ valim b). Kahe vastamiskorra vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust vaid paanikahäirete ja sotsiaalärevuse blokkides. See võib osaliselt tingitud olla ka sellest, et nendes blokkides on suhteliselt vähe küsimusi (vastavalt 5 ja 2). Kõigil muudel juhtudel on kahe grupi vaheline erinevus tõestatud minimaalselt p=0,05 tasemel.

29% paranemine on märgatav tulemuste muutus sellise lühikese aja jooksul. Kui võrrelda kõiki kursuseid eraldi valimitena, siis on kõikide kursuste puhul näha kekmise tulemuse paranemist. Vaadeldes tulemsui kursuste ning blokkide kaupa, siis on tulemuste halvenemist näha vaid 4´s punktis, 1´s punktis on keskmine jäänud samaks ning paranemine on toimunud 36´s punktis.

      

TABEL 1: Emotsionaalse Enesetunde Küsimustiku (EEK2) keskmised skoorid blokkide kaupa (bloki taga sulgudes on normi kliinilised piirid)

Selgub, et kõige enam on paranenud deprsessioon (-35%) ja unetus (-32%), kõige vähem sotsiaalne ärevus (-20%). Sotsiaalärevust mõõdetakse testis kahe küsimusega:

20. Hirm olla tähelepanu keskpunktis (tulemus -10%)
21. Hirm suhtlemisel võõraste inimestega (tulemus -29%)

Mõlemad küsimused on näidanud küll parenemise märki, kuid "Hirm olla tähelepanu keskpunktis" on paranenud vaid 10% võrra (NB! Siiski paranenud). Sellest ka sotsiaalse ärevuse üldise skoori keskmisest madalam parenemine. Kuna salsatreeningutel satuvad inimesed tihtipeale koos treeneriga ringi keskele ja teiste inimeste tähelepanu alla, siis on ka seletatav, miks see hirm inimestes siiski säilib. Eriti alles esimese kursuse ajal, mil tantsusammud veel nii kergesti ei tule ning esineb hirm kaaslaste ees eksimusi teha. Mida kauem salsaga tegeleda, seda rohkem peaks selline hirm kaduma ning sotsiaalärevus tugevalt vähenema.

Individuaalsed küsimused, milles oli paranemine kõige märgatavam:

  • 2. Huvi kadumine (paranemine 38%)
  • 4. Enesesüüdistused (paranemine 50%)
  • 6. Üksildustunne (paranemine 40%)
  • 17. Hirmutunne avalikes kohtades või tänavatel (paranemine 44%)
  • 28. Liigvarajane ärkamine (paranemine 41%)

KOKKUVÕTE

Lisaks Casa de Baile salsatantsijate säravatele silmadele ja laiale naeratusele on nüüd olemas ka statistiline tõestusmaterjal, et salsatrennid aitavad inimestel paremini hakkama saada igapäevaelu probleemide ja emotsioonidega. 64 slasakursusega esmaliitunu hulgas tehtud uuring näitas selgelt Casa de Baile salsatreeningute positiivset mõju inimestele. 2-kuulise kursuse läbinute seas olid erinevad emotsionaalsed probleemid vähenenud keskmiselt 29% võrra (min p=0,05 tasemel). Uuring oli disainitud minimaliseerima väliste tegurite mõju uuringutulemustele. Kahjuks ei olnud võimalik kasutada kontrollgruppi, kuid selle asemel viidi uuring läbi pika aja jooksul ning läbi 6 erineva kursuse. See minimaliseerib võimaluse, et uuringu tulemused oleksid juhuslikud ning jälgitavad vaid ühe konkreetse kursuse lõikes.

 

Autorid:
Andre Põlm (M.Sc.)
Rauno Varblas